Arvutikäsitusõpetus MTAT.03.010 2 ap, arvestus www.ut.ee ...

Arvutikäsitusõpetus MTAT.03.010 2 ap, arvestus www.ut.ee ...

Arvutipetus, 2. loeng: Operatsioonissteemid. Internet. 1. Mis on ja mida teeb operatsioonissteem? 2. Operatsioonissteemid DOS, Unix: failinimed, ksud. T ksurealt. 3. Graafilised tkeskkonnad ja graafilise kasutajaliidesega operatsioonissteemid (Norton Commander, Windows 3.x, 95 etc). 4. Thtsamad internetiteenused. 5. Oma veebilehe koostamine. Kirjandus

V. Leping, M. Kaseorg Informaatika I. T kirjastus 1996. DOS, Windows J. Pihlau Infotehnoloogia I. AS "Klim" 1997. 8. peatkk - operatsioonissteemid Maurice J. Bach The design of the UNIX operating system. Prentice-Hall, 1986 Huvitavaid linke http://www.osdata.com/ - erinevate operatsioonissteemide vrdlus (inglise k.) http://www.ibs.ee/ibs/net/abs/ levaade Unixist, sobib ka algajale (eesti k.) http://linux.ee/ MT Eesti Linux

Mis on operatsioonissteem? 1. loengus oli juttu tarkvara jaotusest baastarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Operatsioonissteem kige fundamentaalsem baastarkvara. Operatsioonissteemi phifunktsioonid: liides kasutaja ja riistvara vahel ning rakendusprogrammide ja riistvara vahel; arvutiressursside haldamine, optimiseerimine, kaitsmine Operatsioonissteemi lesanded Philesandeks on luua tkeskkond

rakendusprogrammidele. Luua programmide jaoks lihtne unifitseeritud liides suhtlemiseks riistvaraga. OS moodustab vahekihi, mille sisse peidetakse riistvaraga suhtlemise keerukus. Hallata riistvara, tagades komponentidevahelise koost Luua vimalused erinevate tegevuste samaaegseks toimumiseks Tagada erinevates igustes kasutajate ttamise vimalused ssteemis. Operatsioonissteemi lesanded (2) Luua vahendid programmide omavahelise koost

korraldamiseks Tagada ressursside korrektne hiskasutus Phiressursid aeg ruum edastus OSi poolt loodud ressursid failid pordid (programmide vaheliseks suhtlemiseks) postkastid Arvutissteemi kihid: Rakendusprogrammid

Ssteemiutiliidid Ksuinterpretaator Graafikamootor Ssteemiteenused Operatsioonissteemi kasutajaliides Operatsioonissteemi loogiline kiht Operatsioonissteemi riistvarakiht Arvutissteemi kihid ja OS

Arvutissteem = riistvara + sellel toimiv tarkvara Rangelt vttes moodustavad operatsioonissteemi ainult kaks kige alumist kihti (opssteemi riistvarakiht ja opssteemi loogiline kiht). Tihti aga vaadeldakse operatsioonissteemi osana ka selle kasutajaliidest. Baastarkvaraks vib lugeda kiki kihte peale kige lemise rakendusprogrammide. Opssteemi riistvarakiht: snapikkus Protsessori snapikkusest (tnapeval 32 vi 64 bitti) sltub vimaliku aadressruumi ning tmlu (RAM) ja vlismlu (ketaste) suurus.

Ka opssteemil on oma snapikkus. Sellest olenevalt vidakse programmide jooksutamisel riistvara enam vi vhem efektiivselt ra kasutada. Praktilisest seisukohast: mida suuremal sna-pikkusel phineb opssteem, seda paremini suudab ta toime tulla suuremahuliste graafika-, andmebaasi- jm. operatsioonidega. Suurem osa tnapeva opssteeme on kohanemas 64-bitise riistvaraga. Opssteemi riistvarakiht: mitmeprotsessilisus (multitasking) Multitegumssteem on OS, mis vimaldab mitme tegevuse samaaegset

kigushoidmist. Mitmekasutajassteem on OS, mis vimaldab mitmel kasutajal ssteemi ressursside kasutamist. Igal kasutajal on omad igused. Tavaliselt on mitmekasutajssteemides olemas ks eriigustes kasutaja (superuser, administrator, root, system), kellele iguste piirangud ei kehti. Programm vs. protsess Programm hulk arvutikske + andmed, mis asuvad vljakutset oodates mingil andmekandjal. Protsess ks programmi titmise sessioon.

Nide: 10 inimesel vib olla masinas tekstittlusprotsess programmiga emacs, aga serverarvuti kvakettal on ainult ks koopia programmist emacs. Opssteemi loogiline kiht Failissteemid: HFS (=hierarhiline, Mac), NFS (=Network File System, Unix, Linux jt.), UFS (Unixi versioonid), AFS (AIX, HP-UX), FAT (DOS), VFAT (Win95), FAT32 (Win98), NTFS (WinNT) Operatsioonissteem MS-DOS

MS-DOS=MicroSoft Disk Operating System personaalarvutite jaoks vlja ttatud spetsiaalne ketaste juhtimisprogramm; kasutatakse IBM PC-de ja nendega hilduvate personaalarvutite jaoks; phifunktsioon le vaadata kik ketastega sooritatavad tegevused andmete lugemine ja kirjutamine, programmide operatiivmllu laadimine ja titmine; vahendab arvuti riistvara ja kasutaja programme. MS-DOS Phimisted Fail (file) - terviklik infokogum (programm,

dokument, andmed jne). Faili nimi: nimi . laiend (1-8 smbolit) (0-3 smbolit) Failinimedes on lubatud ladina thed, numbrid ja smbolid _, $, @, ! NB! Failinimedes suur- ja vikethed samavrsed, keelatud kasutada thikuid, samuti metasmboleid * ja ? MS-DOS: failinimed Niteid: KIRI.TXT

COMMAND.COM PROG1.PAS ARTIKKEL Reserveeritud laiendid: COM, EXE - programmifailidel; BAT - ksufailidel; SYS - ssteemsetel failidel. MS-DOS: failinimed Uutele failidele ei saa anda nimesid, mis on DOSis juba kasutusel seadmenimedena (PRN printer,

CON konsool (kuvar vi klaviatuur), LPT1, LPT2 paralleelpordid, COM1, COM2, COM3 jrjestikpordid). Seadmenimesid saab kasutada DOSi kskudes failinimedena. MS-DOS Niteid (ksk COPY): 1. Faili vljatrkk: COPY avaldus.txt PRN 2. Klaviatuurilt teksti sisestamine faili: COPY CON autoexec.bat Programmi- ja ksufaile saab DOS-i ksurealt kivitada, selleks tuleb sisestada vaid faili nimi. Niteks ksk WP kivitab tekstitoimeti Word

Perfect. MS-DOS Metasmbolite (*,?) abil saab viidata failide grupile: *.TXT - kik failid laiendiga TXT ?IIL.DOC - failid SIIL.DOC, VIIL.DOC, KIIL.DOC jms. *.* - kik failid MS-DOS Kettaseadmete nimed: A:, B:, C:, D:, E: jne. Ketta kataloog (directory) - kettal salvestatud failide

nimestik. Kataloogile nime andmisel kehtivad samad reeglid nagu failinime puhul. Kataloogide ssteem on puu: hierarhias kige krgemal asub juur- e. phikataloog (root directory), alumistel tasemetel on alamkataloogid (subdirectory). Operatsioonissteem Unix Kik jrgmised opssteemid on tegelikult ka Unixi variandid: AIX, BSD (=Berkeley Software Distribution), Digital Unix (or DUnix), FreeBSD, GNU Hurd, HP-UX, IRIX, Linux, Mac OS X, Mac OS X Server, NetBSD, NeXT, NeXTSTEP,

OpenBSD, OpenSTEP, Pyramid, Rhapsody, SCO, Solaris, SunOS, ULTRIX Operatsioonissteem Unix Unixi phiomadused

Palju kasutajaid (multi-user) Palju protsesse (multitasking) Konfigureeritav iga kasutaja jaoks eraldi Erinevad ksuinterpretaatorid (shell) - sh, csh, tcsh, ksh, zsh, ... Hierarhiline failissteem: juur- e. phikataloog (root directory) ja alamkataloogid (subdirectory). Faili nimi - lubatud kasutada suur- ja vikethti (mis on erinevad) Kataloogi nimi moodustatakse niisamuti nagu faili nimi.

Rikkalikult tekstittlusvahendeid Arenenud vahendid tks vrgus Unix: kasutajad Eriigused - ssteemi administraator (superkasutaja) root Kasutajad jagatud rhmadesse, igused kolmel tasemel: Kasutaja ise Teised samasse rhma kuuluvad kasutajad Kik lejnud kasutajad Iga kasutaja jaoks tuleb mrata: Kasutajanimi (antud ssteemis unikaalne, soovitavalt ASCII vikethed) Rhm(ad), millesse kasutaja kuulub Salasna (kasutaja muudab selle kohe tunnuse saamisel)

Algselt kivitatav ksuinterpretaator Kodukataloog (antud kasutajale kuuluv kataloog failissteemis) Muu administraatori mratav info (tisnimi, tel. jne.) Kuidas Unixisse saada? Windows-arvutis olles saab Unix- vi Linux-arvutisse sisse logida, kasutades terminaliprogrammi SSH Client, TeraTerm, PuTTY vm. Nide: Sisselogimine T serverisse programmi SSH Client abil: File Quick Connect Avanevas vormis tidate vljad:

Host name: math.ut.ee User name: Teie kasutajatunnus T serveris Jrgmisena ksitakse parooli: Password: Teie parool T serveris Kui kik lks edukalt, siis olete Unixi ksureal ja ees on ksuviip, niteks [email protected]:~>_ Seansi alustamine ja lpetamine Seansi alustamine login: kasutajanimi (reavahetus lppu) Password: parool (ei nidata ekraanil) Seansi lpetamine logout vi exit

Parooli muutmine passwd (ksib vana parooli ja uut 2 korda) Mnes NIS administreerimisssteemis nispasswd (suhtleb samal moel) (sel juhul vt. ka keylogin ja chkey ) Unix: Failid ja kataloogid Failissteem on organiseeritud puuna. Andmete (failide) lugemiseks/kirjutamiseks/otsimiseks peab teadma kataloogi, milles andmed paiknevad. Kataloog (directory) - failissteemi loogiline osa, ks tipp kataloogide puus. Igal kataloogil on omanik ja

juurdepsuigused. Juurkataloog (root directory, nimega / ): kataloogide puu juur, failissteemi algus. Alamkataloog (subdirectory): iga kataloog vib failide krval sisaldada ka alamkatalooge - nende nimed olgu ksteisest erinevad. Kodukataloog (home directory, C-shellis nimega ~ ): igale kasutajale mratakse kindel "lhtepunkt" failissteemis. Jooksev kataloog (working directory, current directory, nimega "punkt": . ): parasjagu aktuaalne kataloog, algselt enamasti kodukataloog. Muutmiseks ksk cd. lemkataloogi (parent directory) nimi on "kaks punkti": ..

Unix: Failid ja kataloogid Tee (path) - liitnimi, millega mratakse kataloogi asukoht puus (eraldajaks / ): Absoluutne tee - algab juurkataloogist ( /... ) Suhteline tee - algab kodukataloogist ( ~... ), jooksvast kataloogist ( ./ ... ) vi lemkataloogist ( ../ ... ) Niteks: /usr/local/lib (absoluutne) ~/Mail (kodukataloogist lhtuv) ./bin (jooksvast kataloogist alla) bin (sama, programmide kivitamise koha pealt siiski erinev) ../../programs (jooksvast kataloogist les)

Unix: failinimed Igal failil on omanik ja juurdepsuigused. Nimed on suhteliselt vabalt valitavad, suur- ja vikethed olulised. Punktiga algavad nimed "peidetud". Ksuinterpretaatori erismboleid (metamrke) pole soovitav nimedes kasutada (tpsustame hiljem, thednumbrid-allakriips sobivad). Hoiduda: & ; | * ? ` " [ ]( ) $ < > { } % ! # @ \ Seadmed - erilised failid /dev kataloogis. Loogilist vahet failide ja vlisseadmete vahel UNIXis ei ole. /dev/floppy flopiseade /dev/hda kvaketas

/dev/sda USB mlupulk Unix: failide juurdepsuigused Unix - juurdepsuigused r - read: faili, kataloogi lugemine w - write: faili muutmine, kataloogi muutmine, s.t. failide kirjutamine ja kustutamine kataloogist x - execute: ksufaili vi programmi kivitamine, nime otsimine kataloogist Nit. kui kataloogi jaoks pole lugemisigust, aga on otsimisigus, siis saab selle kataloogi failidele ligi, kui teada faili tpset nime. Need kolm igust mratakse iga taseme jaoks (user, group, others).

Juurdepsuiguste muutmine on omaniku (aga ka administraatori) privileeg. Unix: ksud Operatsioonid kataloogide ja failidega 1. Aktiivse kataloogi sisu vljastamine ls (list) Parameetreid kasutades saab vljastusformaati muuta. Unix: ksud Nide 1) Ilma parameetriteta kuvatakse failide ja alamkataloogide loetelu mitmes tulbas, ilma lisainfota:

[email protected]:/>ls [email protected] etc/ [email protected] [email protected] root/ var/ cdrom/ export/ lost+found/ opt/ sbin/ vol/ dev/ home/ mnt/ platform/ tmp/ xfn/ devices/ kernel/ net/ proc/ usr/ Unix: ksud 2) Parameetrit l kasutades saame tulemuseks

kataloogi sisu vljastuse tulpadena, kus igal real on detailne informatsioon he faili vi kataloogi kohta: [email protected]:/>ls -l lrwxrwxrwx 1 root root 9 7. mai 16:16 bin -> ./usr/bin/ drwxr-xr-x 3 root nobody 512 18. sept 12:33 cdrom/ drwxr-xr-x 14 root sys 4608 21. juuli 13:20 dev/ drwxr-xr-x 4 root sys 512 7. mai 16:37 devices/

Unix: ksud drwxr-xr-x - objektitp ja sellele antud kasutajaigused 9 - failide arv kataloogis root - omanik sys - grupp, kuhu omanik kuulub 512 - suurus baitides 21. juuli 10:55 - viimase muutmise kuupev ja kellaaeg kernel/ - nimi Unix: ksud 3) Ruumisstlik nn. voogvljastus kuvatakse ainult failinimed, mis on omavahel komaga

eraldatud ja tabuleerimata: [email protected]:/>ls -m [email protected], cdrom/, dev/, devices/, etc/, export/, home/, kernel/, [email protected], lost+found/, mnt/, net/, [email protected], opt/, platform/, proc/, root/, sbin/, tmp/, usr/, var/, vol/, xfn/ Unix: ksud 2. Kataloogi aktiviseerimine cd (change directory) cd Tekstid - aktiviseerida alamkataloog Tekstid cd . . - aktiviseerida lemkataloog cd ~ - aktiviseerida oma kodukataloog 3. Alamkataloogi loomine mkdir (make directory)

mkdir Kirjad Unix: ksud 4. Thja alamkataloogi kustutamine rmdir (remove directory) rmdir Ajutine 5. Tekstifaili sisu vljastamine: more more kiri3 6. Programmifaili kivitamine: sisestada programmi nimi pine - kivitada kirjavahetusprogramm pine Unix: ksud

7. Faili kopeerimine cp (copy) cp file1 file2 - originaal on file1 cp file1 Directory - kopeerida fail file1 kataloogi Directory 8. Faili mbernimetamine /mberpaigutamine mv (move) mv file1 file2 - fail file1 saab uue nime file2 mv file1 Directory - fail file1 tstetakse kataloogi Directory Unix: ksud 9. Faili kustutamine rm (remove) rm file2 10. Parooli muutmine passwd (seejrel tuleb vastata

arvuti ksimustele kirjutada vana parool ja kaks korda uus parool) 11. Ekraani puhastamine clear 12. Kuupeva/kellaaja vljastamine date Unix: ksud Printeri ksud: lpr - vljastamine printerile lpq, lpstat - printeritde jrjekorra vaatamine (vt. ka lpc status) lprm - printerit eemaldamine jrjekorrast Abiteave: man

man passwd - antakse abiteavet ksu passwd kohta apropos - soovitatav, kui ei tea tpselt ksu nime Tkeskkonnad MS-DOSis Tkeskkonna loob nn. kestprogramm, mis hlbustab kasutaja suhtlemist arvutiga. Tuntud kestprogrammid on DOSSHELL (vimaldab korraga vaadata kataloogipuud ja aktiivset kataloogi ning kivitada DOSi alamprogramme), Norton Commander (kasutatav ka vanematel personaalarvutitel, protsessoriga 286) Windows 3.1 (vi 3.11).

Windows 3.x Selle kestprogrammiga loodavas tkeskkonnas toimub kasutaja suhtlemine arvutiga akende ja pildikeste, nn. ikoonide vahendusel. Kik magnetkettale salvestatud programmid on ekraanil esindatud ikoonidega, programmi kivitamiseks tuleb hiire osuti viia ikoonile ja klpsutada hiire llitit. (Niteks programmile Norton Commander vastab ikoon, millel on kujutatud komandrimts.) Windows 3.x

hetbiliste programmide ikoonid koondatakse hte nn. aknasse, mida saab avada ja sulgeda hiire klpsutamisega. Suletud aken moondub ekraanil ikooniks. heaegselt saab avada mitu erinevat akent ja kivitada mitu erinevat programmi. Tkeskkonna Windows 3.1 kivitamine operatsioonissteemis MS-DOS: win Eelis vrreldes DOSi ksureaga: mugavus Vajab vhemalt 4 megabaiti phimlu, vhemalt 386-protsessor Windows 95 etc. Win95 - nuded arvutile: protsessor vhemalt 486, taktsagedusega 80 MHz,

phimlu 8 MB, kvaketas 420 MB. Mk algas 24. augustil 1995. Misteid Dokument, programm - fail (file); kaust (folder), alamkaust Dokumendi (programmi, kausta) nimi: kuni 255 smbolit (lubatud suur- ja vikethed, thikud, kirjavahemrgid) Windows 95 etc. Kettaseadmed A:, B:, C: jne. Avatud (e. aktiivne) kaust Arvuti ekraan kujutab nn. tlauda (desktop), kus programmidele vastavad pildikesed, nn. ikoonid

(icon). Tlaua allserval asub stardimen (rippmendega) ja tegumiriba (taskbar), millel neb parajasti ttavate programmide nimesid. Windows 95 etc. Multiprogramne t (s.t. korraga vib olla kivitatud mitu programmi). Hiiretehnika: osutamine (pointing), klps (click), topeltklps (double click), lohistamine (drag and drop); akende avamine/sulgemine, nihutamine, suuruse muutmine

Windows 95 etc. : t kaustade ja failidega programmi Windows Explorer ("akende uurija") abil Kivitamiseks: Start -> Programs -> Windows Explorer Programmist lahkumiseks: klps programmiakna sulgemisnupul x 1. Kausta avamine (sisu vaatamiseks) - Klps kausta ikoonil programmiakna vasakpoolsel paneelil vi topeltklps kausta ikoonil parempoolsel paneelil Windows Explorer (jrg) 2. (Alam)kausta loomine - Avada (lem)kaust, menst

File -> New -> Folder; sisestada alamkausta nimi 3. Kausta mbernimetamine - Klps kausta ikoonil parempoolse hiireklahviga, hpikmenst valida Rename ja sisestada uus nimi 4. Kausta kustutamine (koos sisuga) -Klps kausta ikoonil parempoolse hiireklahviga, hpikmenst valida Delete (vi lohistada ikoon prgikasti) 5. Dokumendi sisu vaatamine - Topeltklps tema ikoonil Windows Explorer (jrg) 6. Programmi kivitamine - Topeltklps tema ikoonil 7. Faili kopeerimine/ mberpaigutamine teisele kettale vi teise kausta - Klps tema ikoonil parempoolse

hiireklahviga, hpikmenst valida Copy (vi Cut); klps teise ketta vi teise kausta ikoonil parempoolse hiireklahviga, hpikmenst valida Paste 8.Dokumendi/programmi mbernimetamine - Klps tema ikoonil parempoolse hiireklahviga, hpikmenst valida Rename ja sisestada uus nimi Windows Explorer: jrg 9. Dokumendi/programmi kustutamine - Klps tema ikoonil parempoolse hiireklahviga, hpikmenst valida Delete (vi lohistada ikoon prgikasti) 10. Pehmeketta formaatimine - Klps kettaseadme ikoonil (31/2 Floppy [A:]) parempoolse

hiireklahviga, hpikmenst valida Format Windows 95 etc: t ksurealt Ksurea avamine: Start Command Prompt Start MS-DOS Prompt Start Run command (Win 95, 98) vi Start Run cmd (Win NT, 2000, XP) C:\> T Windowsi ksureal sarnaneb tga operatsioonissteemis DOS.

Mis on Internet? Internet on lemaailmne viksemate arvuti-vrkude hendus. Loodi lhtuvalt vajadusest hendada erinevaid arvutivrke. Arvutivrk (computer network) on teatud hulk ksteisega hendatud arvuteid. Internetti hendatud arvutid vib jaotada kahte liiki: Internet suure thega: arvutid, mis on omavahel hendatud psiliinidega. Psihendusega arvuti abil saab kasutada kiki Interneti teenuseid. internet vikese thega: lisaks Interneti arvutitele kuuluvad siia arvutid, mis aeg-ajalt vtavad teise arvutiga hendust. hendust vetakse modemi abil lbi

telefoniliinide. Veel misteid Server arvuti, mis juhib kohtvrgu td. Server vib olla keskarvutiks arvutiks, millega hendatakse terminaale. Terminaal ssteem, mis koosneb klaviatuurist ja monitorist. Kik arvutused tehakse keskarvutis, millega terminaal on vrgu abil hendatud. Terminaaliks vib olla ka personaalarvuti vi tjaam. Kohtvrk (LAN = Local Area Network) arvutivrk piiratud geograafilisel alal, niteks hes

ruumis. IP-aadressid Igale arvutile peab olema kinnistatud kogu vrgus ainulaadne aadress. IP-vrgu protokolli jrgi on aadressid 32-bitised numbrid. Igale arvutile peab olema kinnistatud kogu vrgus ainulaadne aadress. Kohalikus vrgus, millel pole TCP/IP-hendust teiste vrkudega, vite need aadressid mrata vastavalt isiklikule eelistusele. Interneti saitide aadressid kinnistab keskne organisatsioon Vrguteabekeskus (NIC,

Network Information Center). IP-aadressid (2) Lugemise hlbustamiseks jagatakse IP-aadressid neljaks 8-bitiseks numbriks (oktetiks). Niteks arvuti quark.physics.groucho.edu IPaadress on 0x954C0C04, mis kirjutatakse tavaliselt punktnotatsioonis 149.76.12.4. IP-aadressi esimesed oktetid sisaldavad harilikult vrguaadressi ning lejnud osa hostiaadressi. http://www.hclub.ee:81/masinad/ - otsing Eesti nimeserverite andmebaasist: masina nimi -> IP-aadress (autor M. Roos)

Niteks r317a.cs.ut.ee = 193.40.5.80 Eesti internetistumine "Tiigrihpe" Eestis koolide varustamine arvutitega ja internetihenduse tagamine. http://www.tiigrihype.ee/ August 2002 Eestis 459 avalikku internetipunkti Veebr. 2003. internetihendus kigil Eesti raamatukogudel. Aga EMORi uuring 2002. a. septembris nitas, et 61 % Eesti elanikkonnast ehk umbes 600 000 inimest ei olnud veel kunagi internetti

kasutanud. (Samal ajal iga teine 6-14-aastane laps kasutas internetti.) Eesti internetistumine (2) Aasta Arvuteid Internetis maailmas Eestis 4 1000 10 000 100 000

1 milj. 2 milj. 3,8 milj. 6,6 milj. 30 milj. 112 milj. 1969 1984 1987 1989 1992 70

1993 400 1994 1 200 1995 3 700 1996 8 000 1997 15 000 Juuni 1998 20 000 Aprill 1999

26 000 Sept. 2000 27 500 sgis 2002 600 milj. kasutajat 0,9 milj. kasutajat Netikett = Vrgu etikett Vrgus on aja jooksul vlja kujunenud terve hulk reegleid, nn. netikett (netiquette) ehk Vrgu etikett. Iga Interneti kasutaja peaks nendest reeglitest kinni pidama sellega austate Te teisi Interneti kasutajaid. Oma kirjutise lppu lisage oma tisnimi ja elektronposti aadress.

Olge kena ja viisakas. Olge ettevaatlik autorikaitseseadusega kaitstud materjalide kasutamise ja tsiteerimisega. Netikett (2) Lugege julgesti KKK-artikleid (Korduma Kippuvad Ksimused) ehk inglise keeles FAQ-artikleid (Frequently Asked Questions). Kindlasti leiate sealt vastused enamusele Teid huvitavatele ksimustele. Kasutage arvuteid, millesse Teil on legaalne juurdeps. Muukimine on kuritegu ja saab vastavalt karistatud!!! Vrgus vrdub suurte thtedega kirjutamine

karjumisega. Tartu likooli arvutivrgu kasutamise reeglid: http://www.ut.ee/it/teenused/vork/reeglid-pro.html Thtsamad Internetiteenused 1. Elektronpost (e-mail) Elektronposti (e-mail, email) abil saab suhelda inimestega, kellel on elektronaadressid ja kes vivad asuda maailma mistahes punktis. Elektronaadressi saamiseks tuleb prduda mne Internetti kuuluva masina administraatori poole. Kui Teil on olemas kasutajatunnus mnes arvutis, siis saate Te kirju saata ja ka Teile on vimalik

kirjutada. Elektronkirjade saatmiseks/ kirjutamiseks on mitmeid programme. Niteks pine, eudora, elm, mailx, mail, pmail, Pegasus Mail, MS Outlook Express jne. Elektronpost (2) Elektronaadress Keskarvuti kasutaja elektronaadress: @. Niteks: [email protected], kus heli_u on kasutajanimi ehk kasutajatunnus ja math.ut.ee keskarvuti nimi. Mnikord on lubatud ka elektronaadresside lhendamine ning

kasutajanimel vib olla alias. Niteks mulle vite elektronkirja saata ks kik millisel jrgmistest elektronaadressidest: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Elektronkirja struktuur Elektronkiri koosneb kahest osast: pisest (header) ja sisust (content).

Kirja sisu on ainult saatja/saaja jaoks. Sisu koosneb infost, mida saatja tahab adressaadile elda. Kirja pises on info, mis on vajalik kirja edasitoimetamiseks. Elektronkirja struktuur (2) Elektronkirja pise thtsamad osad: 1. To: saaja elektronaadress tidab saatja 2. From: saatja elektronaadress tidab arvuti 3. Date: saatmise kuupev tidab arvuti 4. Cc: (Carbon Copy) koopia saaja(d) tidab

saatja, pole kohustuslik 5. Subject: kirja teema tidab saatja, pole kohustuslik, kuid on vga soovitav Elektronkirja struktuur (3) 6. Content-Type: kas kiri koosneb ainult tavalisest tekstist vi on kaasas mni fail tidab arvuti Niteks: plain text vi multipart/mixed 7. Parts/Attachments: missugustest osadest kiri koosneb tidab arvuti, kuid kirja saatja mrab kindlaks faili(d), mis lhevad kirjaga kaasa Nide: 1.1 OK 35 lines Text (charset: ISO-8859-1)

1.2 Shown 59 lines Text 2 32 KB Application Eelmise loengu juurde: rmpspost ja sellega vitlemine Rmpspost (spmm, spam) on interneti kasutajate le ujutamine he ja sama kirja tuhandete vi miljonite koopiatega. Spmmijad sunnivad inimesi vgisi vastu vtma ning avama kirju, mida nad muidu ei loeks ega telliks. Enamus spmmi on kommertsliku sisuga, mis

reklaamivad kikvimalikke kaupu ja teenuseid, tihti ka mittelegaalseid teenuseid. Rmpspost ja sellega vitlemine (2) Spmmi saadetakse philiselt kahel viisil: he ja sama kirja saatmine mitmekmnesse listi vi uudisegruppi; kasutaja isiklikule meiliaadressile (Kasutajate aadresse otsivad spmmijad veebist vi varastavad postiloendite nimekirjadest. Tihti sisaldab rmpskiri lauset ... ja kui te rohkem ei soovi seda sorti reklaami saada, siis palun saatke unsubscribe, cancel, remove vi mni muu ksk

nimetatud aadressile. rge mingil juhul vastake neile kirjadele! Spmmijate heks eesmrgiks on vlja selgitada, millised aadressid on aktiivsed ning millised "surnud" aadressid. Reageerides seda sorti kirjadele, annate spmmijatele kinnituse, et teie meiliaadress on tepoolest aktiivses kasutuses. Rmpspost ja sellega vitlemine (3) Kustutage rmpskirjad lihtsalt ra.

Kui rmpsposti hulk teie postkastis on nii suur, et nende pidev kustutamine ttavaks muutub, siis pdke kasutada jrgnevaid vimalusi: 1. Filtrid meiliprogrammides (Mozilla Mail, Netscape Messenger, MS Outlook, Pegasus Mail jm). Teatud mustrit sisaldavad meiliaadressid panna musta nimekirja ja nendelt tulnud kirju ei veta teie postkasti vastu. Filtrit saab panna ka teemarea jrgi. Rmpspost ja sellega vitlemine (4) 2. Anti-spam programmid

Programmid, mis pavad kirja pise vi sisu jrgi ra tunda, kas tegemist on vajaliku kirjaga vi rmpspostiga (rmpsposti kirjadel pole tihti saatja nime vi siis saaja aadress on sama mis saatja aadress vi on saaja aadressiks mrgitud Undisclosed-Recipient). Nende programmide miinuseks on asjaolu, et aegajalt satuvad rmpsposti hulka ka vajalikud kirjad. a) Serveripoolsed spmmifiltrid Tartu likoolis on olemas serveripoolne spmmifilter, mis tuleb igal kasutajal endal sisse llitada. likooli server filter saab spmmikirju filtreerida ainult siis, kui kirjad ei ole edasi suunatud.

Rmpspost ja sellega vitlemine (5) Spmmifiltri sissellitamine: oma kodukataloogis luua fail .procmailrc ja lisada sinna jrgmine rida: INCLUDERC=/usr/local/share/spambouncer/startbouncer.rc Faili loomiseks vib kasutada niteks Unixi tekstitoimetit pico. Tippige UNIXi ksureale: pico .procmailrc Avanenud faili esimesele reale kirjutage eelpool mainitud rida ja salvestage (ksuga Ctrl+x). Vljafiltreeritud kirjad salvestatakse faili Mail/spam, mis teie postkastis paistab vlja spam-nimelise

kirjakaustana. Seda tasub aeg-ajalt le vaadata, sest vahel satub sinna ka vajalikke kirju. Rmpspost ja sellega vitlemine (6) b) Oma arvutisse installeeritud spmmifiltrid (eelistatum) Vimalik programmi kitumist tpselt oma vajadustele kohandada. Programmid saadaval nt. tucows.ibs.ee veebilehelt. Rmpsposti blokeerimist tsentraalselt kogu likooli arvutivrgus katsetati 2001. aastal, kuid siis sundis inimeste pahameel taas avama likooli arvutivrgu kikidele ekirjadele.

Phjus: valepositiivsed juhtumid ehk ka mned vajalikud kirjad tunnistati spmmiks. Internetiteenused: 2. WWW e. veeb WWW e-posti krval teine vga palju kasutatav ning atraktiivseim internetiteenus WWW (World Wide Web) hajus andmebaas, nn. hpertekstide ssteem. Hpertekst tekst, mis sisaldab hperlinke, mis toimivad viitadena teistele hpertekstidele. Hperlingina mrgistatud vtmesnal (vi pildil, ikoonil vms.) hiirellitiga klpsutamine toob arvuti

ekraanile selle vtmesnaga seotud, uue hperteksti. Erinevad hpertekstid vivad paikneda erinevates arvutites le terve maailma. WWW (2) WWW vimaldab luua ja taasesitada integreeritud informatsiooni (teksti, liikuvaid ja liikumatuid pilte, heli, videot). Internetti kasutatakse selle

info edastamiseks. URL URL (Universal Resource Location) veebileheklje aadress URL mrab, millises arvutis dokument asub ja kus tpselt ta selles arvutis paikneb. URL koosneb kolmest osast:

1) http (mrab, et otsitakse veebileheklge vm http-informatsiooni) 2) arvuti nimi internetis 3) otsitee ja dokumendi nimi http://www.cs.ut.ee/facilities/public_html/facilities.html arvuti nimi otsitee failinimi Otsimine mrksna jrgi:

Infootsissteemid Otsissteemid (otsingumootorid): NETI (Eesti) www.neti.ee lemaailmsed: www.google.com www.altavista.com www.excite.com www.lycos.com Infootsingu teooriast ja praktikast on teinud vikese kokkuvtte Kaili Mrisep (http://www.cs.ut.ee/~kaili/books.html) Info otsimine: keerulisemad pringud

mrksna1 AND mrksna2 otsida dokumente, milles sisalduvad nii mrksna1 kui ka mrksna2 mrksna1 OR mrksna2 otsida dokumente, milles sisalduvab kas mrksna1 vi mrksna2 See on fraas otsida dokumente, milles sisaldub fraas See on fraas mrksna +sna otsida dokumente, milles sisaldub mrksna ja sellele jrgneb sna mrksna -sna vastupidine eelmisele Paljudes otsissteemides on otsingut vimalik kitsendada domeeni, keele, kuupeva jm. jrgi Otsissteemide vrdlus

Katse viis lbi M. de Rijke (Amsterdami likool) 2001. aastal. Protsent nitab relevantsete dokumentide protsenti kigist pringule vastuseks saadud dokumentidest. 1. HotBot (82 %) 2. Google (78 %) 3. Alta Vista (47 %) 4. Kanoodle (42 %) 5. Northern Light (41 %) 6. DirectHit (39 %) 7. Lycos (38 %) 8. GoTo.com (32 %) 9. FastSearch (27 %)

10. Excite (26 %) Internetiteenused: 3. FTP FTP (File Transfer Protocol) vahend andmekogumite lekandmiseks hest arvutist teise interneti vahendusel. Avalikkusele saab infot Internetis vlja panna kahel moel WWW-lehekljedele ja FTParhiividesse. FTP-arhiivid on elektroonilised arhiivid, kuhu kas kigil vi kindlaksmratud seltskonnal on ligips, et endale tarkvara vm. faile hankida. Eesti ftp-arhiivide nimekiri leidub aadressil http://

www.cs.ut.ee/nuuskur FTP (2) FTP tavaversioon nuab, et faili kopeerijal oleksid olemas kasutajakontod (account) mlemas arvutis: nii selles, kus failid algselt asuvad, kui ka selles, kuhu nad kopeeritakse. Lisaks FTP tavaversioonile on olemas aga ka FTP anonmne variant (anonymous FTP), mis lubab arvutis asuvatele failidele ligi pseda igahel kikidest Interneti osadest.

FTP vs. WWW FTP otsissteemide phierinevus WWW otsissteemidest on see, et FTP otsissteemid vimaldavad reeglina otsida ksnes faili ja katalooginimede jrgi, samal ajal kui WWW otsissteemid vtavad reeglina arvesse ka HTML-keeles kirjutatud failide sisu.

Kuigi FTP ja veeb on mingil mral omavahel integreerunud, on FTPs sisalduvaid faile siiski mugavam otsida spetsiaalsete FTP otsissteemide abil. Kuidas toimub FTP seanss? 1. FTP seansi alustamiseks personaalarvuti ja keskarvuti vi FTP-arhiivi vahel tuleb kivitada vastav programm, niteks WsFTP. 2. Avanevas aknas tuleb mrata keskarvuti vi FTP-arhiivi nimi (Host name); oma kasutajatunnus (User Id) vastavas keskarvutis vi anonymous, kui vaja on le

kanda infot mingist FTP-arhiivist; kasutajatunnusele vastav parool (password) vi oma e-maili aadress (avaliku FTP-arhiivi puhul). 3. Avanevas kahepoolses aknas mrgistada soovitav fail ja klpsutada noolenupul (mis viitab vajalikus suunas). Nide FTP seansist Unixis :~> ftp > Connected to . > Name: > Password required for

> password: > User logged in. ftp> dir (Kuvatakse kataloogilisting. Kataloogipuus saab ringi liikuda ksu cd abil.) ftp> get ftp> bye Goodbye. :~> Internetiteenused: postiloendid ja uudisegrupid Uudisegrupp (newsgroup)

Postiloend (mailing list, list) Nii postiloenditesse kui uudisegruppidesse saab kirjutada ja lugeda sealt seda, mida teised on kirjutanud. Uudisegrupi ja postiloendi phimtteline erinevus: Postiloendisse saadetud kirjad saadetakse kigile postiloendi liikmetele nende postkasti, uudisegruppidesse kirjutatud kirju ei saadeta mitte eraldi iga lugeja postkasti, vaid pannakse hes eksemplaris keskarvutisse. Postiloendid ja uudisegrupid (2)

Mnede postiloendite sisu peegeldub automaatselt ka uudisegruppides. Postiloendi asemel uudisegrupist kirjade lugemine on kasulik selliste gruppide korral, kus on vga tihe kirjavahetus ja kus Te ei ole huvitatud kikide kirjade lugemisest. Postiloendid Postiloendeid T serveris: [email protected] avatud likool [email protected] raamatukogud [email protected] Eesti Looduseuurijate

Selts [email protected] arvutuslingvistikaalane list [email protected] teoreetilise arvutiteaduse list Postiloendid Sympa on e-posti listide haldamise tarkvara, mis vimaldab lihtsalt kontrollida listide liikmeid, arhiive ning modereerimist. Kik ksud sympale tuleb saada e-posti aadressil [email protected] Te vite saata mitu ksku hes teates. Need ksud peavad olema kirja sisus ning iga ksk peab olema

eraldi real. Kirja sisu ignoreeritakse, kui tema tp ei ole text/plain. Juhul, kui teie e-posti programm ei oska saata text/plain tpi kirju, vite saata ksu ka kirja teema-(Subject:) real. Postiloendid: Sympa ksud HELp Saadab teile sellesama abifaili INFO Info listi kohta LISts Selle serveri poolt hallatavate listide nimekiri REView Nitab listi lugejaid WHICH Nitab, milliste listide liige te olete SUBscribe Selle ksuga saab

listi liikmeks. kohale kirjutage tiendav info enda kohta (niteks nimi) UNSubscribe Selle ksuga saab lahkuda listist . asemele kirjutage teie aadress, mis on listis, juhul kui listis olev aadress erineb sellest aadressist, mis on teil From: real. Veel internetiteenuseid finger, who info teatud arvuti kasutaja(te) kohta Niteks: finger @math.ut.ee finger [email protected]

telnet t teises arvutis (llitumine keskarvuti kaugterminaaliks) Niteks: telnet math.ut.ee login: heli_u password: [email protected]:~> Veel internetiteenuseid (2) SSH Secure Shell Client nagu telnet, aga turvalisem SSH Secure Shell File Transfer ftp asemel Meie serveril olemas versioon 3.0

Autentimine parooli vi avaliku+salajase vtme abil Kogu info krptitakse le vrgu saatmisel, sealhulgas parool (et ei saaks parooli pealt kuulata ja hiljem Teie nime all pahandust teha). IP protokoll 20 a. vana. Siis oli vrk veel ausate inimeste mngumaa. SSH-l uus ja turvalisem protokoll. Oma koduleheklje tegemine HTML loodi 1990 a. Tim Berners-Lee poolt ja see on kasutuses World Wide Web (WWW) vrgus alates 1990. aastast.

Hypertext Markup Language (HTML) on lihtne markeerimiskeel, mida kasutatakse platvormist sltumatu hperteksti koostamiseks. HTML'is saab esitada tekstidokumente vi hpermeediat: interaktiivseid mensid, graafikat, animatsioone, filme, teha pringuid andmebaasidest jne. HTML Viimasel ajal on tavaline staatiline HTML juba moest linud. Paljudes kohtades kasutatakse dnaamiliselt muutuvaid

leheklgi. Selleks, et leheklgi "aktiivseteks" muuta, kasutatakse CGI programme (serveri poolne meetod) JavaScripti, JAVA rakendeid ja ActiveX programme (kliendi poolne meetod). HTML-dokumendi struktuur Näidisdokument

siia kirjutan, mida tahan...

HTML (3) HTML-dokument sisaldab kahte tpi themrke: ilmutatult esitatavad ja ilmutamata esitatavad. Ilmutatult saab esitada kiki themrke a-st z-ini, v.a. tpithed. Tpithti ja muid erilisi mrke peab esitama hel kujudest: &smbolinimi; &smbolikood;

HTML (4) Tpithed: õ = ä = ö = ü = š = Õ = Ä = Ö = Ü =

Š = ž = Ž = Muud smbolid: < = < & = & > = > " = "

® = HTML (4) Kik HTML elemendid asuvad < ja > vahel ja kommentaarid asuvad vahel. Elementide kehtivuse lpetab mrgend, mis asub vahel. Niteks elemendi kehtivuse lpetab mrge . Osasid mrgendeid, nagu niteks
, vib ka ilma lpetava mrketa kasutada. Elemendid vivad sisaldada ka lisaatribuute: Esimene "Tõeline" näide