Avaliku õiguse magistrikursus - Tallinn University

Avaliku õiguse magistrikursus - Tallinn University

igusakti miste igusnormid vormistatakse kirjalikult (stestatakse) ning nende ssteemne kogum koondatakse kindlatele nuetele (struktuur ja rekvisiidid) vastavalt vormistatud dokumenti (igusakti). igusakt on kindlatele nuetele vastav igusnormide ssteemne kogum. igusaktid Eesti iguskorras

Phiseadus Ratifitseeritud vlislepingud Euroopa Liidu kohustuslik igus Seadused Seadlused ja mrused Korraldused Otsused ja kskkirjad Kohtuotsused? Siseiguse aktid? Lepingud? Haldusdokumentide liigid

Juhendid e. direktiivid e. suunised, korraldused ja kskkirjad, otsused Phikirjad ja phimrused Protokollid Aktid, iendid, tendid ja kinnitused Analsid, arvamused ja koosklastused Mrgukirjad ja ettekanded Avaldused, taotlused ja esildised Kirjad, kutsed ja teatised Resolutsioonid Loetelu pole ammendav! Juhendi miste Juhendid on kitumisreeglid, millel puudub

iguslik thendus haldusorgani-vliste isikute jaoks. Nad ei ole eksternse iguse aktid, neile ei saa tugineda ega viidata haldusakti phjendades. Nii ei saa juhendile viidates keelduda toimingu tegemisest vi haldusakti andmisest. Niteks juhul, kui ametnik keeldub taotlust sisuliselt lbi vaatamast, vites, et talle on asutuse juhi poolt antud juhend, mille koha-selt tuleb kik taotlused rahuldamata jtta, on tegu ametniku igusvastase kitumisega. Juhendi siduvus 1

Juhendit vib mista halduseeskirjana, mis annab eksternse igusakti titjale suuniseid akti rakendamiseks ja tlgendamiseks Mnedes riikides on valitsuse antud juhendid omandanud siduva ju, olles tunnustatud seaduse siduva tlgendusena vi karistuse tttu mittenustumisel Eestis on juhendid haldusasutuse juhi ldiste korraldustena siduvad ksnes asutusega teenistus- vi alluvussuhtes olevaile ametnikele vi madalamalseisvatele asutustele Juhendi siduvus 2 Juhendid ei oma normatiivset iseloomu ega kuulu igusallikate hulka

Kui haldusorgan kehtestab mruse, millega kinnitatakse juhend, muutub juhend iguslikult mruse osaks ja kehtib mrusena Kuna juhendid vimaldavad igusaktide rakendamise praktikat htlustada, on nad igusriigis lubatud ja kohati soovitatavad Samas peab isiku suhtes tegema lahendi eksternse igusakti alusel ksikjuhu eripra arvestades. Abstraktse juhendiga kiki elulisi asjaolusid ette nha pole vimalik Korraldus Korraldused on titevvimu aktid ksikjuhtumi korraldamiseks

Korralduste andmise igus on Vabariigi Valitsusel (PS, 87 p 6), peaministril (PS, -d 93, 95), maavanemal (MVKS, 9 lg 2), KOV k-suse valitsus, osaksuse vanem (KOKS, 7) Korralduse abil teostab avalik vim halduslesannet sisulises mttes, seega on igus-teoreetiliselt tegu ainsa sisulise haldusaktiga Korraldused ei tohi olla vastuolus iguse ldaktidega. Korralduse andmine ei nua erivolitust, kll peab selle andmise igus olema stestatud seaduses pdevusnormidega ldphimtted ja ssteemsus

Avaliku iguse normide ebatielikkus tstab abiallikaina vga olulisele kohale nn ldpetused, mis seovad igusvaldkonna tervikuks: igusssteemi ja igusharude phimisted, iguse phimtted, igusteooriad, igusinstituudid (-institutsioonid) ldpetuste areng on tavaliselt evolutsiooniline, osalt autopoieetiline ja refleksiivne ldpetust (doktriini) struktureerivad kesksed phimtted

Vlisdoktriini levtmine: siire vi rritaja kodustamine igusteaduse meetodid Meetodid on abivahendiks uurimist kirjutamisel, kiirendavad loogiliselt sidusa pildi tekkimist ja lihtsustavad selle edasiandmist igusteadus kujutab endast erinevate uurimisvaldkondade praktilist hendust, seetttu kasutatakse erinevate valdkondade meetodeid Kesksed (vt kaks lhenemisviisi 6. slaidilt) on:

Loogikameetodid, sh igusteadusele eriprased dogmaatilised meetodid Sotsioloogilised meetodid, sh ajaloo ja statistika meetodid Loogikameetodid Aitavad valida sobiliku lhenemisviisi, mista iga elemendi thendust ja suhet teistega Lhenemisviis: anals, sntees, induktsioon, deduktsioon, reduktsioon Tehnika (vtted): snastamine, liigitamine, loogiline jreldamine Praktiline iguslik otsustamine: tenosuse, igusliku iseloomustamise, igustamise, sstemaatiline, konstruktiivne, relatiivne, antropomorfne meetod

Dogmaatilised meetodid Lhtuvad iguskorra kui antud ideaalse loogilise, ssteemse ja hierarhilise terviku eeldusest igusloome: eesmrgi-, eesmrkide suhtestamise, sstemati-seerimise, tpse snastamise, jrjekindla terminikasutuse, teiste riikide regulatsioonieeskuju kasutamise, redaktsioonide eristatavuse, lpptekstile phjenduste lisamise meetod igusteooria: ldtemaatika mratlemine, dogmaatiline evolutsioon, dogmade vrdlus, dogma rekonstrueerimine, hindamismeetod iguspraktika: kohtuliku vm materjali uurimine, sellest

ldiste esmaste tunnuste vljatoomine, esmatunnuste sntees kohtupraktika (vi doktriini) uute seadusprasuste loomiseks, uue praktika (doktriini) normidele vastavuse kontroll iguse ldise ssteemi mttes, uue doktriini alusel kehtivate stete kitsendamine, laiendamine vi uus sisustamine Sotsioloogilisajaloolised meetodid hiskondliku tegelikkuse uurimiseks: hetkeolude kaardistamine vi ajalise arengu vaatlus Sotsioloogilised: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed andmekogumis- ja analsimeetodid, sisu- e kontentanals, statistika, modelleerimine Ajaloolised: geneetiline ja evolutsiooniline lhenemisviis, allikate ja ajaloolise ssteemi tunnetamine, ajaloolis-juriidiline vrdlemine,

rekonstruktsioon, erimeetodid Avaliku iguse phimtted Leif Kalev Avaliku iguse magistrikursus Phimtete thendus Dworkin: phimtted normide taga seisvaina ning iguse htlustaja ja

lnkade titjana Phiseaduslikud phimtted on htlasi riigi tegevuse aluseks olevad vrtused igushve miste Rahvusvahelise iguse phimtted Riigi- ja haldusiguse phimtted (Sstemaatilise tlgendamise phimtted) Rahvusvahelise iguse phimtted Riikide suvernsus ja vrdsus

Immuniteedid Teiste riikide sise- ja vlisasjadesse mittesekkumine Ju kasutamise vi juga hvardamise keeld Tlide rahumeelne lahendamine Inimiguste austamine Rahvaste vrdsus ja enesemramisigus Vastastikkus Phiseaduslikud alusvrtused Kesolevas peatkis loetletud igused, vabadused ja kohustused ei vlista muid

igusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad phiseaduse mttest vi on sellega koosklas ja vastavad inimvrikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku igusriigi phimtetele (PS, 10) Alusvrtused: inimvrikus demokraatia sotsiaalriik igusriik Inimvrikuse kaitse

Toimub ennekike phiiguste kaitse, ent samuti teiste phivrtuste realiseerimise kaudu. Phiiguste nimekirja vt phiseaduse II peatkist. Tpsemalt rgime eraldi osas Tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed igused Vrdsus- ja vabadusigused Vhemuste iguste kaitse vljakutsena Inimigused ja phiigused Inimigused teooria ja rahvusvaheliste

aktide terminina: vrtusphine miinimum Isikuigused, poliitilised igused, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised igused Inimigusi phiseaduses nimetatakse phiigusteks, -vabadusteks ja -kohustusteks Mned phiigused ei ole piiratavad (niteks igus elule, 16) ning mned on piiratavad ksnes seadusega (niteks omand, 32). Allikas phiseaduse 2. ptk Inimiguste vlisallikaid Eestis 1948 inimiguste lddeklaratsioon 1966 paktid: (1)kodaniku- ja poliitiliste iguste kohta (2)majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste

iguste kohta 1953 inimiguste ja phivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) 1965 Euroopa sotsiaalharta Piinamise ja ebainimliku kohtlemise vi karistamise rahoidmise Euroopa konventsioon 2000 Euroopa Liidu phiiguste harta Demokraatlik legitimatsioon

Personaalne legitimatsioon: riigivimu teostavad isikud peavad olema otseselt vi kaudselt rahva poolt valitud Sisuline legitimatsioon: riigi tegevus saab toimuda ainult parlamendi iguspraselt kehtestatud seaduste ning neist tulenevate aktide alusel Demokraatlik legitimatsioon Olulisus: mida olulisema otsusega tegemist, seda tugevam ja otsesem

peab olema otsuse langetava riigiorgani legitimatsioon Demokraatlik kontroll: ennekike valimiste perioodilisuse kaudu Lojaalsus: erinevate osalejate vastastikune hea tahe ja tunnustus Demokraatlik otsustamine 1 Demokraatlik vrdsus: otsustes osaluse igus on kogu rahval, kigil on seejuures ks hl (niteks valimiste hetaolisus), otsused langetatakse enamusega, arvestades vhemuste iguste kaitstust (kvalifitseeritud hlteenamus ja miinimumiguste tagatus) Arvamuste vabadus: vaba levitamise

vimalus, eriarvamusele jmise sallimine, sna-, kogunemis- ja hinemisvabadus Demokraatlik otsustamine 2 Otsustajate teadlikkus: demokraatia on vimalik ja thus juhul, kui otsuste langetamisel osalevad isikud mistavad piisavalt oma otsuste sisu (haridus) Subsidiaarsus e tiendavus: otsuse tegemine vimalikult madalal otstarbekal tasandil (lpptarbija lhedal) Rahva osalus: otsene demokraatia rahvaalgatuse, -hletuse ja ksitlusena ning valimised ja osalusdemokraatia e kigi

huvitatud osaliste rakuulamine enne otsustamist. Osalusviisid riigiti erinevad Kontroll 1 Pdevusphine avalik kontroll: lisaks valimistele jlgivad eriti avaliku vimu tegevuse iguslikku korrektsust ja majanduslikku otstarbekust piisavate igustega spetsialistifunktsioonis organid Kohtulik kontroll: tegevuse seadustele vastavuse le otsustavad sltumatud kohtud, mis htlasi tagavad ksikisikute iguste kaitstuse avaliku vimu suhtes Kontroll 2

Valimised demokraatliku kontrolli mehhanismina: Eestis hetkel vabad (osaluse mttes), ldised (kigil on igus), otsesed (tulemuse mravad inimeste hled), salajased (teised ei saa eelistusest teada), vrdelised (kohtade jaotus peegeldab ldjoontes hlte jaotust), hetaolised (hlte vrdne kaal), perioodilised, erakondi tuleb kohelda vrdselt, riik peab olema erakondade suhtes neutraalne. Enamikus ksimustes on aktsepteeritavad (ja kasutusel) ka teistsugused lahendid, kui need kogumis vastavad demokraatliku hiskonna olemusele Halduse kontrolli liigid Haldusesisene e. internne kontroll: riiklik jrelevalve (maavanem-KOV), ametkondlik/teenistuslik jrelevalve

(krgemalseisev haldusorgan alluva le) Vline e. eksternne kontroll: poliitiline kontroll (Riigikogu), arvestuskontroll (Riigikontroll), iguslik jrelevalve (iguskantsler, kohtud jt) igusriiklus 1 Riigivimu seaduslik teostamine: kogu avaliku vimu tegevuse kooskla seadusega Seaduslikkuse phimte: vimu tegevus ei tohi olla seadusega vastuolus Seadusliku aluse phimte: teatud

tasanditel peab vimu teostamiseks olema seaduses ettenhtud selge luba, volitus (mis pole lubatud, on keelatud) e avalikku haldust teostatakse phiseaduse ja seaduste raamides igusriiklus 2 igusaktide selged kehtivuskriteeriumid ja hierarhia Vimude lahusus: erinevate avaliku vimu organite tegevuse eristatus ja tasakaalustatus, kus klassikaliselt on eristatud seadusandlikku, tidesaatvat ja kohtulikku vimu

Personaalne: he vimuharu esindajad ei tohi kuuluda teise vimuharu juurde Funktsionaalne: organite lesannete lahutatus ja selge piiritlemine alusaktides igusriiklus 3 Proportsionaalsus e mduprasus: rakendatavad abinud peavad vastama soovitud eesmrgile (niteks phiiguste piiramise mistliku ulatuse osas) Phiiguste ssteemi olemasolu ja nende ulatuslik kaitse: isikule ettenhtud igused peavad olema ka sisuliselt teostatavad ning ksikisikul peab olema tugi avaliku vimu omavoli puhul

igusriiklus 4 Vrdne kohtlemine e mittediskrimineerimine e egaalsus: iguse rakendamisel ksitletakse kiki isikuid htedes ja samades oludes ja eeldustel vrdsetena Avatud, sihistatud ja thus menetlus: avalikkus, phjendamiskohustus uurimisphimte ja selgitamiskohustus vormivabadus, eesmrgiprasus, tulemuslikkus ja

thusus kaasamine: igus olla ra kuulatud igus menetlusele mistliku aja jooksul igusriiklus 5 igusnormi tpne kujundamine (optimaalne ldisuse-tpsuse suhe) Avaliku vimu tegevuse piiratus (kahtluse korral kodaniku kasuks lisaks seadusliku aluse phimttele) Objektiivsus: ametnik peab tegevuses olema erapooletu ja asjale keskenduv iguskindlus: a) iguse kaudu loodud

kindlus, b) kehtiva olukorra psivus (vt jrgmised slaidid) iguskindlus 1 Tagasiulatuva ju keeld: sndmuse ja teo suhtes rakendub toimumise/tegemise ajal kehtinud igusakt igusprane ootus: igahel on igus tegutseda mistlikus ootuses, et rakendatav seadus jb kehtima Aegumine: isikut toimingut ei saa igusevastaseks tunnistada ega rakendada karistust vi nuda kohustuse titmist prast aegumisthtaja mdumist

iguskindlus 2 igusselgus: isikutel peab olema vimalik aru saada, millised kohustused ja igused iguskorras eksisteerivad, selleks peavad normid olema vimalikult levaatlikud, vastuoludeta ning loogiliselt les ehitatud, vimalikult tavainimesele mistetavalt ning jlgitavalt (maht) snastatud ning tpsed Avaldamiskohustus: teadasaamise vimaldamiseks tuleb igusnormid ldteada viisil avalikustada Sotsiaalriik 1

Riigi kohustus tagada igale rahva liikmele vhemalt minimaalselt inimvrikas raelamine ja turvatunne (sotsiaalne kodakondsus: toetused puuduse korral, ravikindlustus, tkaitse, tervisekaitse- ja arstiabissteem jne) ksikisiku eneseteostus ja inimarengule kaasaaitamine (vrdsed lhtevimalused vabalt kttesaadava hariduse kaudu, eluaegne pe, muude kultuuriliste vajaduste rahuldamine) Sotsiaalriik 2 Mistlike elamistingimuste (elukeskkonna) tagamine

(elamumajandus, veevarustus ja kanalisatsioon, heakord, histranspordikorraldus jne) Keskkonnakaitse ja planeerimine Prand- ja rahvakultuuri kaitse Konkurentsitingimuste tagamine majanduses ja turu ebakohtade piiramine, sh tarbijakaitse Sotsiaalriigi kumuleeruvus Sotsiaalsete iguste tagamine kui kumuleeruv protsess (riigi jukuse kasvuga suureneb tagatavate iguste hulk) Riigi aktiivsus kumuleerumise

saavutamiseks ning esimesel vimalusel sotsiaalsete iguste rakendamiseks Rahvusriigi phimte Eesti phiseadus neb ette ka rahvusriigi phimtte, mis sisaldab vhemalt eesti rahvuse, keele ja kultuuri kaitset Eesti kui institutsionaalse keskkonna terviklikkust (Preambula: phiseadus peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri silimise lbi aegade)

Veel phimtteid Phiseaduslikud: Suvernsus (Vabadus, iglus ja igus) Parlamentarism Vabariiklus Unitaarriiklus e. ksikriiklus (Vertikaalne/funktsionaalne vimujaotus, omavalitsuslikkus)

Haldusiguslikud: Seaduslikkus Hea haldus Vrdluseks: Soome ksitlus Riigi suvernsus

Rahvusvahelisusphim te Rahvasuvernsus ja esindusdemokraatia Riigirahva koosnemine kodanikest Riigi ala jagamatus ksik- e. unitaarriiklus Liberaalne ja sotsiaalne (heaoluriigi) phimte

Inimvrikus Vabariiklus Parlamendi esmasus Parlamentarism igusriiklus ja phiseaduslikkus Kohtuvimu eriasend teiste phivimupdevuste suhtes Kohtute sltumatus (Jyrnki 2003) Tlgendamise ldphimtted Lex superior derogat legi inferiori hierarhias krgem norm on le madalamast

Lex posterior derogat legi priori hilisem sama taseme norm on le varasemast, kui hilisemas aktis pole stestatud teisiti Lex specialis derogat legi generali erinorm on le ldnormist. Ainult juhul, kui erinorm on prit phiseaduse justumisele eelnevast, ldnorm aga justumisele jrgnevast ajast, jb peale viimane Teisi phimtteargumente Moraalsed, nt keeld saada kasu iseenda igusrikkumise abil (venire contra factum proprium)

Valdkondlikud, nt karistusiguse phimte igusnormita pole kuritegu ega karistust (nullum crimen, nulla poena sine lege), eraiguse heausksuse ja heade kavatsuste (bona fide) eeldus ja reegel mis pole keelatud, on lubatud, haldusiguses kahtluse korral kodaniku kasuks iguskorra reeglid, nt iglase menetluse nue, diskrimineerimiskeeld Veel phimtteargumente

Ex aequo et bono heausksus, hea tahe, parimad kavatsused Ex injuria non orbitur ius ebaiglusest ei snni iglust ldine iglusprasus (equity) Pacta sunt servanda lepinguid tuleb pidada iguslik seotus (estoppel) lepingu murdmisel on igus rakendada vastuabinusid (EIK) Veel phimtteargumente

Auditur et altera partem ra tuleb kuulata mlema poole seisukohad Nemo judex in sua causa keegi ei vi olla kohtunikuks oma asjas Non bis idem kedagi ei tohi samas asjas kohtu alla anda vi karistada kaks korda igusabi saamise nutavus igus vaikida keegi ei pea andma tunnistusi iseenda vastu Veel phimtteargumente

In dubio pro rei kahtluse korral asja huvides (sh kahtlane tend tlgendada saluse kasuks) Stuse eeldus e. presumptsioon Vrdsus seaduse ees ja vrdne kohtlemine Omandi kaitse, vrandamine ja hvitus igusemistmisest keeldumise lubamatus igusliku mratlemise vajadus Veel phimtteargumente

Eksimuse vi kohtuvea rakasutamise lubamatus Teatud asjade loomulikuna eeldamine Vistlev menetlus ja poolte vrdsus (vs uurimis- e. inkvisitsioonimenetlus) Res iudicata kui lepinguga on kinnistatud vaidluse lahendav organ, on tema lahend lplik ja kuulub titmisele Elementaarne humaansus (rahvusvaheline igus) Angloameerikalikke phimtteid

Ratio decidendi on olemas mingi ldlevinud phimte, millest saab tuletada ksiklahendi selleliigilistele juhtudele ning mis nii on justkui mtteline igusnorm Obiter dictum (obiter dicta) juhtumi lahendustegevuse kigus esilekerkivad juhtmtted, oletused ja arvamused juhtumi kohta, mis lppkokkuvttes viisidki tegeliku lahendini, kuid seejuures ilma ratio decidendi aluseta Stare decisis madalama astme kohtud on lahendite konstrueerimisel seotud krgema astme (eriti krgeima) kohtu lahendite kui juhenditega, krgeima astme kohus aga oma varasemate lahenditega. Siduv ei ole mitte lahend ise, vaid ksnes selle aluseks olev ratio decidendi

Recently Viewed Presentations

  • Regulatory Toxicology & Risk Assessment in Consulting

    Regulatory Toxicology & Risk Assessment in Consulting

    Regulatory Toxicology & Risk Assessment in Consulting. Anne E. Loccisano, PhD, DABT. Exponent, Inc. VP-Elect, SOT/RSESS. GSLC-RSESS Webinar. October 31, 2017
  • 20.1 - The Economy During the 1920s Objectives

    20.1 - The Economy During the 1920s Objectives

    Attorney General Harry Daugherty accepted money from criminals. Secretary of the Interior Albert Fall took bribes in return for federal oil reserve leases. The . Teapot Dome scandal. was the biggest scandal of Harding ... Ernest Hemingway ...
  • Integrity - Service - Excellen ce Justification and

    Integrity - Service - Excellen ce Justification and

    Terminology (continued) Full & Open Competition After Exclusion of Sources - FAR 6.2. Agencies may exclude a particular source from a contract action in order to establish or maintain an alternative source or sources for the supplies or services being...
  • Building Information Modeling (B.I.M.)

    Building Information Modeling (B.I.M.)

    Building Information Modeling (B.I.M.) SEC Courtyard Building Information Services BIM knows what a wall is, what it is made out of, what color it is, how big it is and where it is. All of the intelligent parameters of a...
  • Eggs Parts of the Egg Air Pocket Thick

    Eggs Parts of the Egg Air Pocket Thick

    Parts of the Egg. Air Pocket. Yolk. High in fat and cholesterol . Chalazae. Keeps the yolk centered. Shell . Protects the egg contents. Thick Albumin (Egg White) Around the egg yolk. Thin Albumin (Egg White) Between the thick albumin...
  • EC 185 - Fairfield University

    EC 185 - Fairfield University

    Page 14 - Nuts and Bolts of Strategy. Planned Development. Natural growth poles are great, but entirely random. Limited # of poles. To work, need large investment . Diffusion of investment across many regions will make it ineffective. Requires alteration...
  • CPSC Computational Linguistics - cs.ubc.ca

    CPSC Computational Linguistics - cs.ubc.ca

    https://eval.olt.ubc.ca/science. login to the site using your CWL. Teaching Assistant. Daniele Reda . [email protected] . Grigorii. Guz. [email protected] . Matthew Wilson . [email protected] Please set aside time at the start of class this week or next to permit students to...
  •  Mark E. Damon - All Rights Reserved  Mark

    Mark E. Damon - All Rights Reserved Mark

    Round 1 Final Jeopardy 1 3 2 A Few Foundational Facts $100 $200 $300 $400 $500 Final Jeopardy Scores $100 Genesis means "origin" or - Category 1 - Question 1 $100 What is BEGINNING? Category 1 - Question 1 Back...