ghj - ttu.ee

ghj - ttu.ee

Tootmise automatiseerimine Loeng 12 Mtteliste ja tegelike osade vahelised seosed Inimest kui tegelikkuse ht osa paneb tegutsema ning mtlema eelkige vljastpoolt (mbritsevast tegelikkusest) saadud mju Vliste liikumiste tunnetamisel loob inimene oma mttes ainulise miste, mis sisaldab ainunime, tbinime ja thendust Miste salvestatakse mlus

Misted on aluseks ehk tpiliseks komponendiks, mida kasutatakse he mttelise ssteemi ehk terviklahenduse eksemplari loomisel Konkreetsel juhul saab miste sisu vrtuse Mtteliseks ssteemiks Mtteliseks ssteemiks nimetatakse meie peas toimivat (salvestatud) tervikut, mis moodustatakse ja koosneb seotud mistetest hes mttelises ssteemis ehk he vaatlusaluse terviku koosseisus ei saa olla kahte tiesti samasugust mistet

Mttelise ssteem On mttes kujutatav On mttes vaadeldav On snadega kirjeldatav Eri mistete vahelise toime iseloomustamiseks kasutame terminit ldnimega mju Mju on kasutusel mtlemise protsesside sisulisel iseloomustamisel Mtlemisel eeldame, et tegelikkus on mateeriaalne

Mttes anname mateeria osakestele nimed (piiritleme ja nimetame) Tegelikus maailmas kui tervikus pole meie jaoks kahte tiesti samasugust osa Kui nad oleksid kikide omaduste poolest tiesti samad, siis tunnetaksime neid phimtteliselt hena, kui hte Tegelikud osad erinevad meie jaoks vhemalt ruumilise asukoha vi toime aja(hetke) poolest Pragmaatiline lhenemine

Vlismaailma pragmaatilisel tunnetamisel leiame oma peas igale mjule (mju aktile) nimetuse, mida vaikimisi tiendame ruumi koordinaatide ja tekkeaja vrtustega. Nii tekib iga mju (dnaamilise sndmuse) tunnetamisel (mllu salvestamisel) alati ks ainuline ehk unikaalne misteeksemplar Reaalses maailmas toimub liikumine Eeldame, et reaalses maailmas toimub liikumine.

Reaalse, meist sltumatu vlismaailma piiritletud osade vahelist toimet iseloomustatakse terminiga liikumine Liikumine on sisuline, mdetav, tunnetatav Seda terminit ei tohiks vaadelda ainult meile tuntud mehhaanilise liikumisena, vaid kasutada abstraktse, filosoofilise mistena Mju vrtus ja mdetud vrtus Kaks misteeksemplari ja nendevaheline vastastikune toime (mju) moodustavad uue

suurema terviku ehk mttelise ssteemi Ka tegelikud osad ja nende vaheline liikumine moodustavad vaatlemisel uue suurema terviku ehk tegeliku ssteemi Asju saab vaadelda erinevalt krguselt Mju thenduse kirjeldamiseks kasutame mistet mju sisuline vrtus liikumise thenduse (sisulise vrtuse) salvestamiseks vajame mdetud vrtust. Rakendus Lahendus 1 Tulemus 1

Lahendus 2 Tulemus 2 Probleem ? Rakendus (application) on tervik, ssteem, mis haarab endasse meie mttelised misted ja nendevahelised mjud, mistetele vastavad tegelikud osad ja nendevahelised liikumised ning vastavate mistete ning tegelike osade omavahelised sidemed. Rakenduse loomisel osaleb subjekt mngurina - ta mtleb lbi mngu vimalikke kike Rakenduse graafiline selgitus Mtteline tervik meie peas Miste ehk mtteline osa

Mju nimi Mju vrtus Miste ehk mtteline osa Tegeliku ja mttelise osa vaheline side Tegelik osa Liikumise nimi Mdetud vrtus Reaalne tervik Tegelik osa Rakenduse graafiline selgitus (2)

Mtteliste osade vahelist toimet iseloomustab sna mju. Tegelike osade vahelist toimet iseloomustab sna liikumine. tegelike osade vastastikust (suhtelist) liikumist on vimalik mta. Liikumise suurust kui mateeria sisulist omadust iseloomustab mtetulemus, mille salvestame oma mlus mju vrtusena Mju Mju on vaadeldava mttelise terviku ehk mttelise ssteemi iseloomustav miste,

mille thenduses on kige olulisem (mju) edasikandumise fakt ehk mttelise liikumise toimumise fakt. Mju on mtleva mateeria kvalitatiivne omadus Mttelise tunnetuse esmane tulemus on mju kui fakti piiritlemine Kui me ei suuda hetkel mju mttes piiritleda, siis pole ta ka korralikult tunnetatav Liikumine

Filosoofiast on teada, et liikumine on mateeria eksisteerimise vorm Liikumine on mateeria ks kige ldisemaid omadusi Keeles vljendatakse omadusi omadussnadega Fsilise liikumise omadus on mass, jud Massi ja ju sgavam phjus on siiani teadmata Mateeria konkreetse osa eksisteerimisest saame aimu ainult mingi liikumise toimumise kaudu

Vlismaailmast tunnetame ainult mateeria omadusi Me tunnetame enda ja erinevate vlise mateeria eri osade vahelisi liikumisi Piiritletud tegelik osa nitab meile (teisele tegelikule osale) ennast ainult liikumise kaudu Meie maailmapilt kirjeldab peale mtteliste osade ja tervikute veel mbritsevaid tegelikke osi ja tervikuid Aine tegelikke omadusi saame mta

Kike, mida suudame mta, vime iseloomustada liikumise mistega Meid huvitavad liikumise kvantitatiivsed vrtused Fsikalise mtmise lpus saame anda liikumisele (arvulise) vrtuse, mida nimetatakse mtetulemuseks Peale konkreetse (mdetud) liikumise on mateerias kik muu mittetunnetatav ehk inimese jaoks piltlikult eldes must kast Tegelikkuse mtmine ja selle tulemus

Me saame mta tegelikkust erinevate mtemeetoditega ja mtevahenditega Sarnase mtemeetodi abil leitud liikumiseksemplari kvantitatiivsele vrtusele lisame liikumise tbi (ehk liikumise liigi) nime Igale mdetud (tunnetatud) tegelikule liikumiseksemplarile vime oma peas seada vastavusse nimelise mju, mille thendus (sisuline vrtus) on smboolne Mis lisandub liikumise mtetulemusele? Tegeliku sisulise liikumisega vlismaailmas kaasneb

mju meie peas see mju on seotud meie ettekujutusega ruumist, ajast ja navigatsioonist selles aegruumis Me tiendame iga ksikut mdetud liikumist, tunnetatud ja mttes salvestatud mjueksemplari ruumi ja aja atribuutidega mille vrtuste mtmiseks on vaja pikkuse ja aja etaloni Meid huvitava tegeliku sisulise liikumise eksemplari mtmisel saame lisaks ka vrtused selle ruumi ja aja atribuutidele

Mis lisandub mtetulemusele? (2) hes automatiseeritud ssteemis ei ole vimalik eristada kahte absoluutselt samasugust mju eksemplari, Seetttu antakse mttes tunnetatud mtmise (igale mttelisele mtmisaktile) ajaatribuudi uus vrtus Mtetulemuste kasutamine praktiliseks analsiks Mttelises ssteemis olevaid misteeksemplare vime ka mttes analsida.

Niteks vime nende aja atribuudi vrtusi vrreldes tuvastada, kumb kahest mtetulemusest saadi enne Liikumine, mida me tunnetame mjuna, vib le kanduda vga kaugelt Liikumine ja sellele mttes vastav mju vib tulla meieni hest vi mitmest suunast korraga Kui mju tuleb meieni mitmest suunast korraga Niteks mingi keha temperatuuri tstev

soojuslekanne toimub ahjus mitmest suunast hekorraga. Objekti liikumisel on vimalik mta suunda, intensiivsust, mahtu, kaugust, kestust, sagedust, vimsust, momenti, vrvust, ilu jne Tulemus sltub sellest millist mteriista me kasutame Termomeeter on filosoofiline instrument Tegelike osade vahelised liikumised on vastastikused. Suurus (ingl. quantity) Suurus on miste, mis iseloomustab mateeria tegelikku liikumist ehk selle fsikalist omadust (definitsioon)

Fsikaliste kehade omaduste liike nimetatakse meie peas fsikalisteks suurusteks Algebras nimetatakse suurust ka objektiks Suuruseks (quantity) nimetatakse liikumise vi mju erilist tpi Suuruseks nimetatakse fsikalisest keskkonnast edastatud (mtevahenditega juba eristatavat) liikumist kui erilist omadust, mis on meile teatavaks saanud Suurus

suurus on miste, mille abil thistatakse liikumise vi mju erilist liiki (2) Seega meile on oluline mju liik ehk tp Looduses pole mingeid tpe olemas Suuruse tbi ja vastava tbinime loome oma peas Suureuse tpi aitab defineerida mtemeetod, selle mtemeetodi tpne kirjeldus

Mtemeetod peab kirjeldama mteprotsessi, mtevahendeid ja ka mtetulemust Kokkulepitud meetodiga mdetavale erilisele mjule (selle mtemeetodiga tuvastatavale suurusele) saab anda juba kokkulepitud nime Suuruste nimed Konkreetse tbinimega ja thendusega suurused on niteks kiirus, mass, vimsus, voolu-tugevus, pinge, pikkus, happelisus, aatommass, mootori prlemissagedus jne Fsikaline suurus. Fsikalisteks

suurusteks nimetatakse materiaalsete kehade omadusi anduritega mdetavad suurused on fsikalised Fsikalisi suurusi iseloomustatakse fsikaliste mthikutega Fsikaliste suuruste mthikute ssteemis (nt SI) on defineeritud ksteisest sltumatud hikud Meid huvitavad mitmesugused fsikalised suurused on defineeritavad (mratletavad, avaldatavad) kehtiva mthikute ssteemi sltumatute hikute kaudu

See nitab, et meid huvitavatel fsikalistel suurustel on tihti kompleksne iseloom Komplekseid suurusi saab analsil lahutada osadeks Suuruse mtetulemuse vrtus Fsikaliste suuruste mtetulemustele saab anda arvulise (smbolkujul) vrtuse. vrtus vib olla ka niteks tekstina Mingi erilise nimega fsikalise suuruse vrtus on mratav lisaks otsesele mtmisele ka kaudsete mtmistega ja jrgnevate arvutustega

Sellisel juhul peab tulemuse saamiseks olema teada suurustevaheline matemaatiline sltuvus Sellised arvutatud suurused on niteks elektriline vimsus, elektrienergia, elektritakistus jne elektrilist vimsust ahelas saab mrata voolu ja pinge mtmise ja jrgneva arvutuse abil Paljudele elektrilistele suurustele on iseloomulik kvantolemus Kvantolemus avaldub elektrilise suuruse (vga vikeste) vrtuste mtmisel, edastamisel, salvestamisel ja esitamisel

Elektriliste suuruste kvandi vrtus on seotud elektroni mistega ja sellele vastava elektrilaengu suurusega elektriliste suuruste mtmisel (ja jrgneval tunnetamisel) on vikseim materiaalne osake (must kast) nimega elektron Mtesuurus Mtesuurus on mtmise objektiks valitud vi selleks olev suurus Mtesuurus on omadus, mis on mdetud, kuulub mtmisele vi on tulevikus mdetav koosklas mtmise

phieesmrgiga Abstraktsel juhul (meie peas) on mtesuurus mingi nimeline mju Vastavalt mtmise phieesmrgile on mtesuurusele vimalik mtmise tulemusena (mtmise lpuks) leida smbolkujul vrtus Tulem Tulemiks nimetatakse liikumise ajal selle liikumise vastuvtjasse tulnut (tulemust) Kik, mis vastuvtjasse tuli, salvestatakse Midagi ei jeta krvale, ei mardata ega tpsustata

Fsikalise suuruse mtmisel vib tulemiks nimetada mtmise ajal mtemuundurist vastuvtjasse saabunud kogu nhtust Nhtus on keeruline nhtusteks nimetatakse kompleksseid suurusi Vastuvetud nhtusel vib olla kvantitatiivne iseloom kvantnhtus integraalne Tulem Konkreetse tulemi salvestamisel on

(2) mdetava suuruse mtmise protsess alles registreerimise jrgus (etapis) mil me suuruse smbolkujul vrtust veel ei tea. Tulemit ei ole vastuvtu ajal mitte millegagi (nt etaloniga) vrreldud ega analsitud Fsikalise suuruse tulemil on teada tp, seega mthik Mthik on seotud mtemeetodiga Tavaliselt on teada ka tulemi salvestamise

koht Salvestis Salvestiseks nimetatakse tulemit, mis on talletatud lplikus vastuvtjas niteks andmekandjas vi mlus Andmekandja on tiendavalt (edasise tunnetuse otstarbel) varustatud nimelise thisega Nimeline this sisaldab nimeeksemplari, Vib sisaldada geograafilist aadressi, salvestamise aega jne

salvestise loomine on seotud inimese tunnetuslike vimetega ja eesmrkidega Inimene soovib luua konkreetset suurust iseloomustavat mistet ning tahab edaspidi teada ka selle sisulist vrtust Inimese eesmrk nhtuse salvestamisel Inimene soovib saada salvestatava nhtuse kohta informatsiooni Vastuvtjale toimiv liikumine (ja mju) katkestatakse mtemeetodi kohaselt (vi on see iseenesest lppenud) Salvestis vib tekkida ka looduslikult

Salvestise omadusi Salvestise thendusel on vrreldes tulemiga keerulisem struktuur Valmis salvestise korral ei ole liikumine (mdetava suuruse jtkuv toime) enam vajalik Salvestamise lppemine vimaldab asuda mtetoimingu juurde sest kvantitatiivne vrtus on mramata

Salvestise XML-skeem nitab vastava miste struktuuri, arhitektuuri. Salvestist kirjeldav XML-dokument nitab ka eksemplari konkreetseid, mdetud sisu vrtusi Mdis ja mtetulemus Mdis on teatud ajahetkel mtmise teel saadud suuruse (teadmuse) koguseline hinnang Mdis on mtesuuruse sisulise vrtuse ksikhinnang (ksiktulemus) Mdise nimetatakse ka mtevrtuseks

Mdis ja mtetulemus Mdis vib olla niteks mtevahendi nit, lugem Dimensioonita suuruse mdist vljendatakse arvu abil Kui mdist ei saa vljendada arvu ja hiku korrutisena, saab seda iseloomustada vrtusega, mis on saadud kas kokkuleppelise skaala, mtetoimingu kirjeldamisega vi mlema abil Saadud ksikmtmised moodustavad ka mdiste kogumi, mille phjal saab mrata (nt keskmise) mtetulemuse

Mtetulemus (jtk) Mtetulemus on mtmise teel saadud mtesuuruse (smbolkujul) vrtus - Mtetulemus edastatakse mtmiskohast ja vajadusel salvestatakse (eemal) - Seejrel saab vtta uue mtetulemuse Teadmus ja teadmusksus Teadmus on seotud inimese tunnetuse ja mluga Lihtne teadmus on miste, mis iseloomustab erilist liikumist, mis on inimese mttesse edastatud

Lihtne teadmus thendab, et mingil vastuvtukohal ollakse toimunud mjust teadlik Mingi fsikalise suuruse lihtne mtemeetod mdetud vrtusele omistatakse mttes niteks number ks vi null (mtteliselt, tunnetuslikult thendab see, et mju kas on olemas vi mitte). Lihtsat teadmust viks kasutada tiendina fsikalise vi mttelise suuruse mtetulemuse juures andes niteks selle suuruse atribuudile vrtuse 1, et kik on igesti mdetud Teadmusksus on miste, millega kirjeldatakse suuremat tervikut

Teadmusksus on nimetus, mis antakse kompleksse lesehitusega suuruse mtetulemusele Mtmine ja sellele vastav mtemeetod on mnikord kllalt kompleksne Mne fsikalise suuruse vrtuse saamiseks on vaja teostada mtemeetodi kohaselt hulk operatsioone Saadud tulemused seotakse kokku heks komplektiks Teadmusksus Mdetud tulemus on kompleksne, kui

(2) selle tulemusel on keeruline lesehitus, ehk arhitektuur seda nitab ka suuruse mthiku struktuur Teadmusksuse (ksikelementide) thenduse vrtused on salvestatud struktuuri mitmes kohas Ssteemis (tervikus) on osade vrtused omavahel seotud Kompleksse fsikalise suuruse elemente ja sidemeid kirjeldab mtemeetodile vastav XMLskeem

Teadmusksus (3) Teadmusksus on niteks suurus nimega alalisvoolu elektrienergia, kuna selle nimega suuruse vrtus arvutatakse kahe mtesuuruse pinge, voolu ja lisaks aja korrutisena (alalisvoolu elektrienergia = pingevoolaeg) Fsikaline suurus nimega vahelduvvoolu elektrienergia on samuti kompleksne Energia on mateeria eriline kompleksne omadus Energia eksisteerib niivrd, kuivrd eksisteerib mateeria kompleksne liikumine ja meie peas on

vastava nimega kompleksne miste Teadmusksuse Teadmusksuse nide: analoogdigitaalmuunduri abil saadav mtetulemus (3) Analoogsignaal muundatakse digitaalseks kokkulepitud mtemeetodi kohaselt, milles kasutatakse hte vi mitut etaloni

Analoogsignaali mtmistulemus esitatakse digitaalselt mitmejrgulise arvuga Digitaalset teadmusksust ei saa lihtsalt Mtmiseks kasutatakse spetsiaalseid mikroskeeme Teadmusksus Teadmusksus on niteks (4) andmesidekanalis edastatud terviklik infopakett vi fail, mis on esitatud dokumendi kujul ja salvestatud mlus

Dokumendi elementide vrtused on salvestatud mluseadme eri kohtades vastavalt dokumendi (ettenhtud) formaadile Dokumendil vib olla kllaltki keeruline sisemine lesehitus Samas on selles salvestatud vrtused siiski omavahel seotud Tootmise automatiseerimisel tekib tihti ks ja sama ksimus mitmel moel:

kuidas saada ja edastada teadmusksus juhtimismasina mllu? kuidas edastada teadmusksus hest masinast teise masinasse? kuidas edastada teadmusksus masinast inimese mllu? kuidas edastada teadmusksus inimese mlust masina mllu? kuidas saada ja edastada teadmusksus he inimese mlust teise inimese mllu? Andmed Andmed on suuruse mtetulemuse vrtus ehk sisuline thendus, millele on seotud this ning mis on he tervikuna

salvestatud andmekandjas Tehniliste seadmete andurite saadud liikumist, mida muundur on vimendanud, andmesideseade signaali kujul sideliinis edastanud, mluelement teadaoleva aadressiga vastu vtnud ja salvestanud, vib nimetada andmeks Mitmest andmest moodustatud keerulisemat tervikut nimetatakse andmeteks Andmed Mluelemendis vastuvetud ja salvestatud signaalide toime on justkui sellele mluelemendile kuskilt kaugelt kellegi/millegi poolt antud.

(2) Siit tuleneb tenoliselt ka eestikeelne nimetus. Andmete edastamiseks hest punktist teise antakse neile formaalne kuju (smbolkuju), mille kigus viiakse andmete thistuse komponent (mdetud vrtust thistav thendus) edastuseks sobiva miinimumini Andmed (3) Minimaalne thistus peab vimaldama vastuvtukohta saabunud andmete

ratundmist Vastuvtukohas vidakse saabunud andmetele liita taas kogu tiendav thistus ja thendus Selleks peavad vastuvtukohas olema eelnevalt salvestatud mdetud vrtusele vastavad andmemudelid (klassid). Andmed (4) ja veel mni definitsioon Andmed on formaliseeritud kujul (vormis) informatsioon, mis sobib edastuseks ja ttluseks

Andmetp on tiendav atribuut, mis lisatakse andmetele, et hlbustada nende ttlust sama tpi andmeid saab summeerida Faktideks vi kindlateks andmeteks vib nimetada signaalide mjul meie (vi masina) mlus salvestunud andmeid kindlal faktil (mtetulemusel) on sisuline vrtus Info miste

Info on thendusega andmed, mis on juba edasi antud, antakse parajasti edasi vi kavatsetakse edasi anda tulevikus Info on edastatud andmed, millel on vastuvtja jaoks thendus. Info on edastatud teadmusksus, mis suurendab vastuvtja olemasolevat teadmust. Esmase thenduse lisab andmetele kas vastava suuruse mtja vi hiljem mtetulemuste ttleja Info puudutab fakte, misteid, objekte, sndmusi, ideid, protsesse jne. Lisaks mainitutele leidub info kohta

kirjanduses ka veel teisi definitsioone Andmete esitamine kirjeldustes Andmeelementide thistuse ja thenduse modelleerimine XML-keeles XML-keel on tehiskeel, mida kasutatakse philiselt masinatevahelisel infoedastusel. XML-keeles kasutatakse andmete nimede ja thenduse esitamisel philiselt kirjakeeles tuntud smboleid ja numbreid XML-keeles infot suudab lugeda ja tpselt aru saada ka inimene

XML-keel XML-keel on andmete modelleerimise keel XML-keel ei ole otseselt meldud tehnoloogiliste protsesside, toimingute vi protseduuride modelleerimiseks Konkreetse protsessi modelleerimiseks on eelnevalt vaja modelleerida lhteandmete struktuur ja seejrel ka andmete sisu, mida saab siis kasutada protsesside modelleerimisel

Recently Viewed Presentations

  • Germany and Austria - Illinois Wesleyan University

    Germany and Austria - Illinois Wesleyan University

    Germany and Austria Robert Kauffman European Economic Integration: Country Presentation Monday, May 9th, 2005 Location General Information Area 357,021 sq km Population 82,431,390 (2005 est.) 231 ppl/sq km (est. 2005) Pop.
  • A FASTER Bay Area

    A FASTER Bay Area

    Here talk about something that we think is really exciting: FASTER Bay Area. It's both a concept-- that we need to transform our regional transit systems if we're going to be able to deliver the mobility and the equity and...
  • Presentación de PowerPoint

    Presentación de PowerPoint

    FIGURA 13.2 Anatomía de un corte transversal de la médula espinal.a) Relación entre la vértebra, las meninges y el nervio raquídeo.b) Detalle de la médula espinal, las meninges y los nervios raquídeos.c) Corte transversal de la médula espinal lumbar con...
  • American Romanticism The American Renaissance 1800-1865 Historical &

    American Romanticism The American Renaissance 1800-1865 Historical &

    American Romanticism. The American Renaissance. 1800-1865. Historical & Cultural Context. ... "I went into the woods because I wished to live deliberately,to front only the essential facts of life and see if I could not learn what it has to...
  • LLanguage Change in America: Yankee Cultural Imperialism and

    LLanguage Change in America: Yankee Cultural Imperialism and

    Settlement patterns, 1840-1860, as reflected in house construction The Erie Canal, constructed 1817-1825 The impact of the Erie Canal Growth of population along the Erie Canal The formation of a koine (common dialect) among settlers of western New York State...
  • Programming and Problem Solving with C++, 2/e

    Programming and Problem Solving with C++, 2/e

    The stream identifier can be used as if it were a Boolean variable that has value false when the last I/O operation on that stream failed and has value true when it did not fail After you use a file...
  • Virginia Collections Initiative

    Virginia Collections Initiative

    Virginia Collections Initiative * * * * * * For those of you here today without a plan at all or an outdated plan that is beyond updating. I suggest using dplan. Dplan is an online template that was prepared...
  • Introduction to Electricity

    Introduction to Electricity

    Atomic Weight of NaCl = 58.4 g/mol. Atomic Weight of Na = 23.0 g/mol. Atomic Weight of Cl = 35.5 g/mol. ?−?= 2 ?2?(?)+2?−→?2?+2??−(??) two electrons pass through the circuit for each H. 2. gas molecule formed. Now, find the...